Minu vestluspartneriks on seekord Aira Tammemäe. Aira on olnud SEB Ühispanga Elukindlustuse juhatuse liige müügi- ja turundusvaldkonnas, enne seda Hansapangas ja Tallinna Pangas. Juba üle kümne aasta tegtuseb Aira aga koolitajana keskendudes juhtimise ja psühholoogia ristumispunktidele. Tema põnevaimad koolitusprogrammid põhinevad seikluslikul kogemusõppel: Camino de Santiago 200km juhtimuslik jalgsirännak Põhja-Hispaanias ning juhtimisekspeditsioon Gruusias asuva 5047m kõrguse Kazbeki mäe tippu. Vestluse kaudu on suurepärane võimalus saada osa Aira otsekohesusest, eneseteadlikkusest ja siirusest kantud mõtetest-kogemustest juhtimise vallas.

“Meil on liiga palju juhte, kes ei peaks kohe kindlasti juhid olema. Ma olen ise mitmeid aastaid juhina töötanud ja sain ühel hetkel hästi selgelt aru, et ma olen kehv juht ja minust ei saa kunagi head juhti, sest inimesed ei ole minu jaoks igapäevaselt niivõrd põnevad. Või ütleme siis nii, et ma ei suuda inimesi vajalikul määral ei motiveerida ega kaasata, ja kui väga aus olla, siis nad ei ole ka minu eluks sellisel moel vajalikud, et kaheksa tundi päevas ja viis päeva nädalas sellega tegeleda. Mina olen pigem üksikhunt ja soleerija ning ei soovi juhile omasel määral toppida oma nina inimkooslustesse. Inimestega koostegemine peab olema juhile aga loomuomane tegevus. Liiga palju näen ma seda, et juhtides on see puudu ja nad ei julge ka otsust teha — öelda selgelt välja, et mulle ei meeldi olla juht. Üks oluline näitaja, mida juhina enda juures jälgida, on kindlasti aga see, et kui palju inimesi sinu juurest lahkub; heade juhtide juurest üldiselt ei taha inimesed ära minna ja kesiste juhtide juurest lähevad tegijad minema jooksuga.” — Aira Tammemäe

Kuulake ikka ...