Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ettevõtja, investor ja nüüd ka kohe kohe ilmuva juhtimisraamatu “Kes on tõeline juht?” autor Ivo Remmelg. Ivo on ingelinvesteeringutega tegelenud üle kümme aasta. Lisaks on ta olnud erinevate innovaatiliste ettevõtete (Telegrupp, Nordic Automation Systems, EstBAN) asutajaliige ning eestvedaja. Vestluse käigus räägime Ivoga inimese olemusest, inimeste juhtimise keerukusest ja ettevõtlusest laiemalt.
“Kõige keerulisem osa juhi tööst, eelkõige kui me räägime ettevõtetest, kus töötajad rohkem kui 30, on töö inimestega. Võtmeküsimuseks on see, kuidas juht suudab panna terve organisatsiooni täie inimesi tööle selle ühise eesmärgi nimel nii, et kõik teeksid seda, mis on õige organisatsiooni jaoks. Nii on juhina oluline teada, miks inimene teatud situatsioonis käitub nii nagu ta käitub. Pea igale käitumisele on tegelikult olemas teaduslik seletus. Olen ka oma raamatus toonud välja mitmeid kasulikke põhimõtteid, kuidas inimene üldse nö töötab ja mismoodi inimene suudab pakkuda optimaalselt väärtust. Nii näiteks ca 100 aastat tagasi, kui Frederic Taylor oma teadusliku juhtimise printsiipide propageerimist alustas, tegid üheksa töötajat kümnest füüsilist või siis käsitööd. Täna on see suhe vastupidine, kus üheksa inimest kümnest loovad väärtust pigem oma mõttejõuga, kuid juhtimismeetodid on paljudes ettevõtetes suuresti endised, mis Taylori printsiipidest oluliselt ei erine. Teadmuspõhiste ja innovaatiliste ettevõtete edukas juhtimine aga eeldab, et sa oskad arvestada inimeste käitumuslike eripäradega. Juhtidena on meil vast isegi raske teadvustada, kuivõrd meie endi käitumine mõjutab ülejäänud töötajate sooritusvõimekust. Daniel Kahneman kirjeldab oma raamatus ‘Thinking, Fast and Slow’ kahte tüüpi mõtlemist: niinimetatud kiire ja aeglane. Inimese ürgne ajuosa, mis on oma olemuselt alateadlik, emotsionaalne ja reaktiivne ning hiljem väljaarenenud ajuosa, mis on pigem teadlik, ratsionaalne ja analüütiline ajuosa on omavahel seotud ja mõjutavad teineteist. Kuna juhi käitumine tekitab teistes töötajates emotsioone – positiivseid või negatiivseid –, siis mõjutavad need eelkõige meie esimest ajuosa, mida nimetatakse ka roomaja ajuks. Ja on teada, et kui näiteks juht kutsub meis esile negatiivseid emotsioone, olgu see siis mõne sensitiivsema vestluse käigus, siis käivitub meie ürgajus kohe põgene-mängi-surnut-või-ründa-reaktsioon, mis lülitab omakorda välja teised kõrgemad funktsioonid, nagu loovus ja analüütiline mõtlemine (ehk mõtleva ajuosa, mille töö eest tänapäeval inimesed palka saavad). Sellises meeleseisundis, kus juht on suutnud oma töötajate emotsioonid keema panna, muutuvad töötajad justkui ‘kartuliteks’, nende kõrgemad ajufunktsioonid on pärsitud ja nad ei mõtle enam. Nad kas mängivad surnut, põgenevad või ründavad. Nii on töötajatel raske, kui mitte võimatu, väärtustloovaid lahendusi pakkuda ja häid tulemusi saavutada. Seetõttu on eestvedamise seisukohalt väga oluline mõista inimese käitumise tagamaid.” – Ivo Remmelg
Kuulake ikka ...
“Kõige keerulisem osa juhi tööst, eelkõige kui me räägime ettevõtetest, kus töötajad rohkem kui 30, on töö inimestega. Võtmeküsimuseks on see, kuidas juht suudab panna terve organisatsiooni täie inimesi tööle selle ühise eesmärgi nimel nii, et kõik teeksid seda, mis on õige organisatsiooni jaoks. Nii on juhina oluline teada, miks inimene teatud situatsioonis käitub nii nagu ta käitub. Pea igale käitumisele on tegelikult olemas teaduslik seletus. Olen ka oma raamatus toonud välja mitmeid kasulikke põhimõtteid, kuidas inimene üldse nö töötab ja mismoodi inimene suudab pakkuda optimaalselt väärtust. Nii näiteks ca 100 aastat tagasi, kui Frederic Taylor oma teadusliku juhtimise printsiipide propageerimist alustas, tegid üheksa töötajat kümnest füüsilist või siis käsitööd. Täna on see suhe vastupidine, kus üheksa inimest kümnest loovad väärtust pigem oma mõttejõuga, kuid juhtimismeetodid on paljudes ettevõtetes suuresti endised, mis Taylori printsiipidest oluliselt ei erine. Teadmuspõhiste ja innovaatiliste ettevõtete edukas juhtimine aga eeldab, et sa oskad arvestada inimeste käitumuslike eripäradega. Juhtidena on meil vast isegi raske teadvustada, kuivõrd meie endi käitumine mõjutab ülejäänud töötajate sooritusvõimekust. Daniel Kahneman kirjeldab oma raamatus ‘Thinking, Fast and Slow’ kahte tüüpi mõtlemist: niinimetatud kiire ja aeglane. Inimese ürgne ajuosa, mis on oma olemuselt alateadlik, emotsionaalne ja reaktiivne ning hiljem väljaarenenud ajuosa, mis on pigem teadlik, ratsionaalne ja analüütiline ajuosa on omavahel seotud ja mõjutavad teineteist. Kuna juhi käitumine tekitab teistes töötajates emotsioone – positiivseid või negatiivseid –, siis mõjutavad need eelkõige meie esimest ajuosa, mida nimetatakse ka roomaja ajuks. Ja on teada, et kui näiteks juht kutsub meis esile negatiivseid emotsioone, olgu see siis mõne sensitiivsema vestluse käigus, siis käivitub meie ürgajus kohe põgene-mängi-surnut-või-ründa-reaktsioon, mis lülitab omakorda välja teised kõrgemad funktsioonid, nagu loovus ja analüütiline mõtlemine (ehk mõtleva ajuosa, mille töö eest tänapäeval inimesed palka saavad). Sellises meeleseisundis, kus juht on suutnud oma töötajate emotsioonid keema panna, muutuvad töötajad justkui ‘kartuliteks’, nende kõrgemad ajufunktsioonid on pärsitud ja nad ei mõtle enam. Nad kas mängivad surnut, põgenevad või ründavad. Nii on töötajatel raske, kui mitte võimatu, väärtustloovaid lahendusi pakkuda ja häid tulemusi saavutada. Seetõttu on eestvedamise seisukohalt väga oluline mõista inimese käitumise tagamaid.” – Ivo Remmelg
Kuulake ikka ...
Ivo Remmelg: eestvedamine nõuab inimese käitumise tagamaade mõistmist 10. nov, 2018
1 Kommentaarid
_
Ehkki "võitle või põgene" reageerimiviis on üldlevinud reaalsus, ei ole see ainus reaalsus.
Positiivse psühholoogia esindaja Maslow räägib inimese intuitiivsest osast mida ta nimetab "self realization". Siin kaovad ära teaduslikud põhjendused ja tekivad intuitiivsed otseteed. Pole vaja toetuda teaduslikele teooriatele saades nende orjaks - välistades iseseisva mõtlemise ja lihtsalt mängides välja nn teaduslikke tõdesid. Vastuse saad leida enda seest. Aga seda võib nimetada ka voo seisundiks.
Lihtsalt tahtsin selle kirja panna. Edu! Nov 10, 2018
Positiivse psühholoogia esindaja Maslow räägib inimese intuitiivsest osast mida ta nimetab "self realization". Siin kaovad ära teaduslikud põhjendused ja tekivad intuitiivsed otseteed. Pole vaja toetuda teaduslikele teooriatele saades nende orjaks - välistades iseseisva mõtlemise ja lihtsalt mängides välja nn teaduslikke tõdesid. Vastuse saad leida enda seest. Aga seda võib nimetada ka voo seisundiks.
Lihtsalt tahtsin selle kirja panna. Edu! Nov 10, 2018
Lisa kommentaar