Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Jaana Susanna Liigand-Juhkam, naine, kelle põhifookuseks on emotsioonid ja nendega parem toimetulek. Jaana on koolitaja, coach ja õppejõud, koolitusfirma Arikano juhataja, paari raamatu koostaja ja kaasautor, ärijuhtimise ja psühholoogia magister. Vestlemegi Jaanaga, miks on emotsioonid juhtimises olulisel kohal ning kuidas saab juht oma organisatsioonis kaasa aidata emotsionaalse küpsuse kasvatamisele.
“Miks on emotsioonid nii olulised juhtimises? 1990-ndatel avastati, et piirkond ajus, kus käivituvad tunded, on välisstiimulitele kiirema reageeringuga kui see osa ajust, millega me ratsionaalselt mõtleme. Sisuliselt võib öelda, et kõigepealt tekib esmane emotsioon ja siis jõuab alles mõte järgi. Seega võib öelda, et inimene ei ole eriti ratsionaalne olevus ning emotsioonide mõju meie tegevusele on palju suurem, kui me eales oleks osanud arvata. See uus teadmine pööras pea peale ka varasemad juhtimis- ja motivatsioonikäsitlused. Kõige suurem muutus tulenebki sellest avastusest, et tunded juhivad väga suurel määral kõiki meie tegevusi ja käitumisi. Meie tiimiliikmete käitumise määrab suuresti see tunne, mis neil ühes või teises situatsioonis tekib. Juhtidena, teades, et me peame saavutama oma tulemused tiimiliikmete kaudu, oleme edukad vaid siis, kui me suudame oma tiimiliikmete emotsioone märgata, mõista ja suunata. Teise inimese tundeid on muidugi otseselt raske juhtida, kuid juhtidena saame neid suunata läbi iseenda tunnete ja käitumise parema regulatsiooni. Ja oluline on siinkohal teadvustada, et iseenda tunnete märkamine ja osav reguleerimine on eelduseks, et saaksime hakata paremini mõistma ja edukamalt suhtlema teistega inimestega. Treenida suhtlemisoskusi – kuulamist, küsimist, peegeldamist – ilma, et ma ennem oleksin tegelenud iseenda tunnete parema mõistmisega, on ebaefektiivne. Need on küll kõik kasulikud oskused, aga kui ma ei ole suuteline tähele panema, mis minu endaga parasjagu toimub, siis pole sellest tolku. Seetõttu ongi kõige esimene samm emotsionaalse küpsuse kasvatamisel panna tähele, mis tunne mul endal käivitub, märgata oma emotsionaalseid reaktsioone ja olla nende suhtes sensitiivne. Iseenda tunnetega kontaktis olemist aitab kõige paremini treenida emotsioonide teadlik märkamine ja nimetamine. Kui tunne on nö kinni püütud, siis on võimalus oma ratsionaalse mõttega edasi otsustada, kas ma nö juhin tunde ära – milleks on olemas erinevaid tehnikaid – või ma käitun selle tunde pealt. Ja nüüd, kui ma olen võimeline paremini iseennast juhtima, saan ka oma tiimiliikmete emotsioonidest paremini aru ning suudan neid ka sobivas suunas mõjutada.” – Jaana Susanna Liigand-Juhkam
Kuulake ikka ...
“Miks on emotsioonid nii olulised juhtimises? 1990-ndatel avastati, et piirkond ajus, kus käivituvad tunded, on välisstiimulitele kiirema reageeringuga kui see osa ajust, millega me ratsionaalselt mõtleme. Sisuliselt võib öelda, et kõigepealt tekib esmane emotsioon ja siis jõuab alles mõte järgi. Seega võib öelda, et inimene ei ole eriti ratsionaalne olevus ning emotsioonide mõju meie tegevusele on palju suurem, kui me eales oleks osanud arvata. See uus teadmine pööras pea peale ka varasemad juhtimis- ja motivatsioonikäsitlused. Kõige suurem muutus tulenebki sellest avastusest, et tunded juhivad väga suurel määral kõiki meie tegevusi ja käitumisi. Meie tiimiliikmete käitumise määrab suuresti see tunne, mis neil ühes või teises situatsioonis tekib. Juhtidena, teades, et me peame saavutama oma tulemused tiimiliikmete kaudu, oleme edukad vaid siis, kui me suudame oma tiimiliikmete emotsioone märgata, mõista ja suunata. Teise inimese tundeid on muidugi otseselt raske juhtida, kuid juhtidena saame neid suunata läbi iseenda tunnete ja käitumise parema regulatsiooni. Ja oluline on siinkohal teadvustada, et iseenda tunnete märkamine ja osav reguleerimine on eelduseks, et saaksime hakata paremini mõistma ja edukamalt suhtlema teistega inimestega. Treenida suhtlemisoskusi – kuulamist, küsimist, peegeldamist – ilma, et ma ennem oleksin tegelenud iseenda tunnete parema mõistmisega, on ebaefektiivne. Need on küll kõik kasulikud oskused, aga kui ma ei ole suuteline tähele panema, mis minu endaga parasjagu toimub, siis pole sellest tolku. Seetõttu ongi kõige esimene samm emotsionaalse küpsuse kasvatamisel panna tähele, mis tunne mul endal käivitub, märgata oma emotsionaalseid reaktsioone ja olla nende suhtes sensitiivne. Iseenda tunnetega kontaktis olemist aitab kõige paremini treenida emotsioonide teadlik märkamine ja nimetamine. Kui tunne on nö kinni püütud, siis on võimalus oma ratsionaalse mõttega edasi otsustada, kas ma nö juhin tunde ära – milleks on olemas erinevaid tehnikaid – või ma käitun selle tunde pealt. Ja nüüd, kui ma olen võimeline paremini iseennast juhtima, saan ka oma tiimiliikmete emotsioonidest paremini aru ning suudan neid ka sobivas suunas mõjutada.” – Jaana Susanna Liigand-Juhkam
Kuulake ikka ...
Lisa kommentaar