Minu seekordseks vestluskaaslaseks on inimlikkuse ja inimeseks olemise õpilane Kaidi Laur. Kaidi on joogaõpetaja, terapeut, blogija ning lisaks ka joogastuudio kaasomanik ja turundusjuht. Samuti on ta avaldanud raamatu “Hingest rahul: viisid, kuidas endaga rahu teha.” Kaidiga arutlemegi juhtimisest, inimestest ja elukvaliteedist laiemalt püüdes leida tarkusekillukesi, et seda kõike paremini mõista.
“Joogaõpetajana olen aru saanud, mida tähendab liidriks olemine. Sul on joogas alati inimesi, kes on sinust kui joogaõpetajast mingil moel paremad. Võib-olla on nad füüsiliselt andekamad — näiteks painduvad paremini, suudavad hoida mingit rasket poosi paremini. Või on neil rohkelt teadmisi näiteks asendite sanskriti keelsetest nimedest. Mis iganes see ka ei oleks, sul on alati keegi saalis, kes on mingis nüansis sinust kui joogaõpetajast parem. Ja nüüd, olles seal saali ees õpetajana, tekib küsimus: mida mul siis on neile kõigile omalt poolt anda? Mis on see minu väärtus seal saali ees õpetajana? Ma olen aru saanud sellest, et täiuslikkus ei olegi see, mis mul on õpilastele anda. Joogas tähendaks see näiteks, et ma pahatihti tuleksin õpilaste asendeid sättima. Seda eelkõige sellepärast, et siis ma saan tunda, et ma olen ikkagi kuidagi õpetaja staatuses. Aga see ei ole see. Minu asi õpetajana on hoopis hoida ruumi, selle sõna kõige terviklikumas mõistes, nii, et need inimesed, kes minuga koos on tulnud joogat harjutama, saaksid seda teha ülimalt hea tundega. Ja ma arvan, et ühe organisatsiooni juhi ülesanne on täpselt sama — sulle tuleb alati keegi tööle, kes on sinust andekam või targem või ambitsioonikam ning nüüd juhina on sul võimalus, kas nende inimeste ind ja kirg summutada või hoopis neile väge juurde anda. Ma usun, et iga endast teadlik juht võiks näha oma rolli pigem võimustajana, toetajana, abistajana. Et tema ülesanne organisatsiooni juhina on luua ja hoida seda ühist ruumi nii, et kõigil, kes seal ühise asja nimel tegutsevad, oleks võimalik koos särada ja õnnestuda. Nimetaksin seda tõesti ruumi hoidmiseks ja õnnestumist soodustava keskkonna loomiseks; see on edukust toetava õhkkonna ja atmosfääri kujundamine.” — Kaidi Laur
Kuulake ikka …
“Joogaõpetajana olen aru saanud, mida tähendab liidriks olemine. Sul on joogas alati inimesi, kes on sinust kui joogaõpetajast mingil moel paremad. Võib-olla on nad füüsiliselt andekamad — näiteks painduvad paremini, suudavad hoida mingit rasket poosi paremini. Või on neil rohkelt teadmisi näiteks asendite sanskriti keelsetest nimedest. Mis iganes see ka ei oleks, sul on alati keegi saalis, kes on mingis nüansis sinust kui joogaõpetajast parem. Ja nüüd, olles seal saali ees õpetajana, tekib küsimus: mida mul siis on neile kõigile omalt poolt anda? Mis on see minu väärtus seal saali ees õpetajana? Ma olen aru saanud sellest, et täiuslikkus ei olegi see, mis mul on õpilastele anda. Joogas tähendaks see näiteks, et ma pahatihti tuleksin õpilaste asendeid sättima. Seda eelkõige sellepärast, et siis ma saan tunda, et ma olen ikkagi kuidagi õpetaja staatuses. Aga see ei ole see. Minu asi õpetajana on hoopis hoida ruumi, selle sõna kõige terviklikumas mõistes, nii, et need inimesed, kes minuga koos on tulnud joogat harjutama, saaksid seda teha ülimalt hea tundega. Ja ma arvan, et ühe organisatsiooni juhi ülesanne on täpselt sama — sulle tuleb alati keegi tööle, kes on sinust andekam või targem või ambitsioonikam ning nüüd juhina on sul võimalus, kas nende inimeste ind ja kirg summutada või hoopis neile väge juurde anda. Ma usun, et iga endast teadlik juht võiks näha oma rolli pigem võimustajana, toetajana, abistajana. Et tema ülesanne organisatsiooni juhina on luua ja hoida seda ühist ruumi nii, et kõigil, kes seal ühise asja nimel tegutsevad, oleks võimalik koos särada ja õnnestuda. Nimetaksin seda tõesti ruumi hoidmiseks ja õnnestumist soodustava keskkonna loomiseks; see on edukust toetava õhkkonna ja atmosfääri kujundamine.” — Kaidi Laur
Kuulake ikka …
Lisa kommentaar