Mats Soomre: meeskond kui värvipalett, kus erinevate toonide oskuslik sobitamine on juhtimiskunst

Mõned tähelepanekud ja väljanopped vestlusest:

# Kui vaadata, kui erinevad me inimestena tegelikult oleme, siis on selge, et hea meeskonnatöö on pigem kunst kui teadus. See on ka üks põhjus, miks me oleme KoostööKunstiKool, mitte lihtsalt meeskonnatöö koolitusfirma. Ei ole raske ära õppida mingid meeskonnamudelid ja seal toimivad seaduspärasused, kuid kuidas seda kõike igapäevaselt rakendada viisil, et olemasoleva meeskondliku materjaliga tõesti eduka tulemuseni jõuda — vot see on kunst! Kui sa näiteks leiad mõne piltilusa õlimaali taevalaotusest ja küsid siis kunstniku käest, et milliseid värve ta kokku segas, et saada just selline taevasinine, ja seda milligrammi täpsusega, siis ma võin garanteerida, et sa ei saa sellele vastust. Kunstnikul on palett, millel lasub kogus värve, mida ta oma sisetunde järgi segab kuni ta on tulemusega rahul. Sama on laias laastus ka inimestega. Meeskond on teatud mõttes kui värvipalett oma heledamate ja tumedamate toonidega, mille oskuslik sobitamine on juhtimiskunst. Oluline on aru saada oma inimestest, nende tugevustest ja nõrkustest, nende sisemisest võimekusest ja potentsiaalist ning luua käitumuslik keskkond, kus nad kõik, igaüks oma spetsiifilise eripäraga, tõepoolest saaksid panustada parimal viisil.
# Võtame meeskonnatöö illustreerimiseks näiteks pipra metafoori. Ütleme, et kutsud nädalavahetuseks sõbrad külla ja ostad toidulauale kvaliteetset veisefileed. Kahjuks aga juhtub nii, et musta pipra asemel kasutad kogemata liha maitsestamisel hoopis cayenne’i pipart. Külalised maitsevad liha ja ütlevad, et see on ju nii piprane, et süüa ei kõlba! Kes on sellisel juhul süüdi — sõbrad, liha, pipar või kokk? Eestis kiputakse kõigepealt süüdistama külalisi ehk ‘miks sa siis üldse võtad seda liha!?’, siis süüdistatakse liha, sest liha on ju piprane ja lõpuks jõutakse selleni, et pipar ise on paha! Aga tegelikult on see ju koka viga. Kujuta nüüd aga ette, et seesama pipar esindab näiteks skeptilisust meeskonnas. Iseenesest on see ülioluline omadus, see on oma olemuselt väga positiivne tunnus, ilma selleta muutub nii mõnegi tulemuse saavutamine meeskonnas keeruliseks. Ja minu kui treeneri ülesanne ongi üles leida, kus kohas ja millises doosis on see pipar täna meeskonnas olemas. Kuidas skeptilisust meeskonnas kasutatakse, mida meeskond, nii nagu ka veiseliha pipart, tegelikult mõistlikus koguses nii kohutavalt vajab. Ma püüan harutada ka nö ‘raskete’ inimeste panuse meeskonnas kasulikus ja positiivses mõttes lahti.
# Ma aitan tõsta tiimide edukust luues sobivaima meeskonnakorralduse. Gallupi uuringu kohaselt on inimestel, kes keskenduvad oma loomupäraste tugevuste kasutamisele, 6 korda suurem tõenäosus olla oma tööle pühendunud. Kui nüüd arvestada, et sama uuringu alusel on ainult 13% töötajatest oma tööle täielikult pühendunud (ingl. engagaged), on meil arengu ruumi küllaga.
# Rakendades Belbini meeskonnatöö rolle, aitan omavahel loogiliselt siduda nii inimese, meeskonna kui ka töökoha läbi tugevuste ja nõrkuste analüüsi. Belbin kirjeldab inimese terviklikku käitumist meeskonnas, kus isiksust vaadeldakse kui ainult ühte mitmest mõjutegurist käitumise kujunemisel. Isiksust väidetavalt muuta ei saa, käitumist aga saab. Kogemus, suhtumine, ümbritsev keskkond, teised inimesed ja õppimine on siinjuures ühed olulisemad.
# Belbin kirjeldab inimese käitumist ja panust meeskonda ning annab konkreetsed soovitused, millises keskkonnas ja tingimustel on inimene valmis endast parima andma. Kuidas just seda tüüpi inimest meeskonnas kõige paremal moel rakendada ja kuidas teda motiveerida ning juhtida (käitumuslik motiveerimine). Belbin annab konkreetsed ja spetsiifilised suunised, kuidas inimestega edukalt toime tulla.

PS! Kui Matsi tegemiste vastu huvi rohkem, siis kindlasti tasub käia ka KoostööKunstiKooli Belbin Eesti veebilehel.