Postitused sildiga 'Mindfulness'.
Veiko Valkiainen  •  18. jaan, 2020

Anni Kuusik: treenitud meel aitab leida rahu rahutuses

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kliiniline psühholoog, teadveloleku ja heasoovlikkuse praktikate õpetaja Anni Kuusik. Igapäevaselt praktiseerib Anni kognitiivset käitumisteraapiat, skeemiteraapiat ja mindfulness ehk teadveloleku ning kaastunde praktikaid. Eraldi väärib mainimist, et ta on läbinud “Mindfulness in Workplace” õppeprogrammi Oxfordi Ülikooli Mindfulness Keskuses ning viib läbi ka vastavaid töötubasid meeskondadele ja juhtidele organisatsioonides. Ma tahtsin Annilt uurida, mida on meil õppida teadveloleku praktikatest, et toime tulla tavaelu ärevuse ja stressiga, kõikvõimalike häirivate ja segavate mõtetega ning ebamugavate emotsioonidega. Tahtsin paremini mõista, kuidas töötab meie meel, mis paneb meid kannatama ja kuidas olla õnnelikum sõltumata sellest, mis meie ümber juhtub.

“Raamatu ‘Meele aeg’ autorid Michael Chaskalson ja Megan Reitz ütlevad uuringutele põhinedes, et on kolm olulist aspekti, mida teadveloleku praktikad aitavad arendada. Kõigepealt kasvab uudishimu ja võime olla teadlikult uudishimulikum iga oma kogemuse suhtes. Ühelt poolt on see selline sisemine avatuse ja eelarvamustevaba seisund, kuid teisalt on see seotud ka konkreetsete tegevustega: olen vastuvõtlikum, küsin rohekm küsimusi ja kuulan aktiivselt. Teine aspekt kõlab paremini inglise keeles kui eeesti keeles – 'allowing', eesti keelde võiks selle tõlkida kui 'lubamine', mille sisu on see, et ma suudan aktsepteerida olukordi nii nagu nad parasjagu päriselt elus on. See tähendab, et ma vähendan oma võimalikku sisemist vastupanu tegelikkusele ning luban endal tunnistada, et asjalood on nüüd nii ega hakka vaidlema reaalsusega või moonutama tegelikkust. Vastandina võitlemisele, eitamisele ja vastupanule kuulub kõige selle juurde ka soojus, hoolivus ja heasoovlikus kõige olemasoleva suhtes, sest just selline suhtumine rahustab meie närvisüsteemi. Ja kolmas aspekt on siis võime olla rohkem teadlik sellest, mida ma kogen. See on võimekus vaadelda oma olemasolevat kogemust kõrvalseisja pilgu läbi või nö piltlikult öeldes rõdult. Ma vaatlen oma kogemust samal ajal kui ma seda ise kogen. Meil on võime teadvustada, et mul on parasjagu praegu need mõtted kohal, mul on need tunded kohal ja minu keha reageerib sellele kõigele hetkel just nii. Siin on nüüd vaja selgelt tunnetada, et millal ma nö vajun selle kogemuse sisse ja olen seal sellega kokku sulandunud ning millal ma olen hetkedes, kus ma nö eemaldun oma mõtetest ja mul tekib selline rõdult vaatamise perspektiiv. Kui me lõviosa elust toimetame hajevil meelega, siis see kõrvaltvaataja positsioon annab võimaluse meile endas rohkem selgust luua ja teadlikult rohkem rahu rahutusse tuua.” – Anni Kuusik

Kuulake ikka …

Loe lisaks
Veiko Valkiainen  •  21. sept, 2019

Marko Lepik: parema keskendumisvõime ja tähelepanu juhtimisoskusega tiimid on edukamad

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on mitmekesise ja intrigeeriva minevikuga mindfulness’i ja teadvelolekuoskuste koolitaja Marko Lepik. Ta on Google’is koostöös Stanfordi ja teiste ülikoolide teadlastega loodud programmi ‘Search Inside Yourself’ sertifitseeritud koolitaja. Marko on läbi isikliku kogemuse ja pikaaegsete treeningute kaudu jõudnud arusaamisele, et keskendumisvõime ja tähelepanu juhtimine on tänapäeva stiimulite- ja stressirohkes maailmas ülioluline oskus. See aitab meil ennast liigsetest välistest stiimulitest lahti haakida ja seeläbi vabastada sisemisi vaimseid ressursse väärtustatud tegevusteks. Nii ongi Marko tänaseks oma arenguteel jõudnud mindfulness’i ja emotsionaalse intelligentsuse koolitaja ja coach’i rolli. Markoga räägime sellest, kuidas teadvelolek ja tähelepanu juhtimine on läbi teadvustamisharjutuste treenitav oskus ning kuidas see aitab meil oma harjumuspäraste emotsioonide ja automaatsete reageeringutega paremini toime tulla.

“Ma väidan, et keskmine inimene ei pane suures osas oma ajast tähele, millega ta vaimselt tegeleb ja kus tema tähelepanu tegelikult on. Harvardi Ülikooli uurijad Killingsworth ja Gilbert leidsid, et vähemalt pool ajast uitab tavainimese tähelepanu täiesti suvaliselt. Me võime arvata, et meil on oma tähelepanu üle kontroll, aga tegelikult see kõikide nende väliste stiimulite juures meil puudub. Hea uudis aga on see, et seda on võimalik õppida. On võimalik treenida, kus mu tähelepanu hetkel on, kuidas ta hajub, miks ta näiteks mingitesse vaimsetesse protsessidesse kinni jääb ja miks ma selle kõige tulemusena reageerin mingitele asjadele emotsionaalselt ebatervelt. Näiteks, miks ma töö juures vihastan, miks mul stress tekib või miks ma läbi põlen. Üldiselt toimuvad need asjad meiega autopiloodil ehk meie teadliku kontrolli alt väljas. See võimalus, mida mindfulness pakub, on aga tulla tagasi sellesse hetke, kus väline impulss jõuab organismi ja võtta selles kohas selline väike teadlik paus, piltlikult astuda sellest impulsist korra kõrvale ja seeläbi anda endale võimalus valida, ajapikku treeningu tulemusena, teadlikult soovitud käitumisviis. Mida sedasorti teadveloleku treening meile pakub, on võimalus siis, kui see on mõistlik ja soovitud, ise valida, kuidas ma käitun, kui mul teatud mõte pähe tuleb või mind teatud tunne valdab. Uuringud näitavad, et teadvelolekut parandavad harjutused tõstavad meie tähelepanu juhtimise oskust, toetavad meie stressijuhtimise võimet ja aitavad meil emotsioonidega paremini toime tulla. Seega on meil laual oluline teema, kuidas me saame need oskused omandada, et iseenda ja ümbritsevaga juhtimises, töös ja eraelus paremini hakkama saada. Mina ise töötan emotsionaalse intelligentsuse ja liidrioskuste arendamise programmiga ‘Search Inside Yourself’, mis loodi Silicon Valley's koostöös juhtivate neuroteadlaste, äriekspertide ja psühholoogidega. See on Google’i populaarseim sisekoolitus, mis pakub hoolikas ja kaasahaaravas vahekorras teaduslikku teooriat ja praktilisi harjutusi tähelepanu treenimiseks ja emotsioonide regulatsiooniks.” – Marko Lepik

Kuulake ikka ...


Loe lisaks