Minu seekordseks vestluskaaslaseks on religiooni- ja suhtlemispsühholoog ning koolitaja Tõnu Lehtsaar, kelle võtmeteemaks on suhtlemisoskused. Tööalaselt on Tõnu olnud kogu elu seotud Tartu Ülikooliga ning pidanud mitmeid ameteid alates nooremteadurist kuni rektori kohusetäitjani välja. Täna töötab ta nii Alma Materis töötajate nõustaja-kaplani ametikohal kui ka omanimelises koolitusfirmas 'Tõnu Lehtsaare suhtlemiskoolitus'. Tõnuga räägimegi juhi suhtlemisoskuste ja juhtimiskvaliteedi vahelistest seostest.
“Vahel tuleb elus ette niisuguseid lugusid, võib-olla nad kestavad hetke või mõne minuti, millest on õppida kogu eluks. Üks selline ülimalt õpetlik lugu juhtus ka ükskord minuga Kreekas, kui ma külastasin Thessaloniki arheoloogiamuuseumi sealse giidi, sellise keskealise daami, juhendamisel. Giid näitas odaotsi, münte, kiivreid — kõiki neid arheoloogilisi aardeid, mis siis maast oli kunagi välja kaevatud — ning rääkis neist tohutu vaimustusega, just nagu ta oleks eile õhtul need ise sealt maa seest välja kaevanud. Ja kui see ekskursioon siis läbi sai, küsisin tema käest: ‘Ma olen ka diplomeeritud giid, kuigi ma ei ole giidina kunagi töötanud, aga kuidas te suudate olla nii särav selles, mida te räägite? Te ilmselt olete tuhat korda seda kõike esitanud, peaks olema ju tüdinenud, nö boring kõik see värk?’ Ja ta vastas: ‘Teate, mina ei jaga informatsiooni, mina suhtlen inimestega. Seda, et ma saan kõike siinset kultuuri just teile tutvustada, ei ole minuga varem juhtunud. Ja kohe poole tunni pärast tulevad lapsed kooliekskursiooniga ning ma juba oma mõtetes muutungi lapseks.’ Sellepeale ütlesin: ‘Ärge nüüd enam palun midagi öelge — kui te midagi lisate, siis võite kogu selle imelise õppetunni ära rikkuda.’ Ja see kogemus on mind elus tohutult aidanud. Ka mina koolitajana, vahel ka nõustajana, ei jaga mitte pelgalt informatsiooni, vaid suhtlen inimesega. Olen sellele giidile selle ühe võimsa lause eest lõpmata tänulik.” — Tõnu Lehtsaar
Kuulake kindlasti …
“Vahel tuleb elus ette niisuguseid lugusid, võib-olla nad kestavad hetke või mõne minuti, millest on õppida kogu eluks. Üks selline ülimalt õpetlik lugu juhtus ka ükskord minuga Kreekas, kui ma külastasin Thessaloniki arheoloogiamuuseumi sealse giidi, sellise keskealise daami, juhendamisel. Giid näitas odaotsi, münte, kiivreid — kõiki neid arheoloogilisi aardeid, mis siis maast oli kunagi välja kaevatud — ning rääkis neist tohutu vaimustusega, just nagu ta oleks eile õhtul need ise sealt maa seest välja kaevanud. Ja kui see ekskursioon siis läbi sai, küsisin tema käest: ‘Ma olen ka diplomeeritud giid, kuigi ma ei ole giidina kunagi töötanud, aga kuidas te suudate olla nii särav selles, mida te räägite? Te ilmselt olete tuhat korda seda kõike esitanud, peaks olema ju tüdinenud, nö boring kõik see värk?’ Ja ta vastas: ‘Teate, mina ei jaga informatsiooni, mina suhtlen inimestega. Seda, et ma saan kõike siinset kultuuri just teile tutvustada, ei ole minuga varem juhtunud. Ja kohe poole tunni pärast tulevad lapsed kooliekskursiooniga ning ma juba oma mõtetes muutungi lapseks.’ Sellepeale ütlesin: ‘Ärge nüüd enam palun midagi öelge — kui te midagi lisate, siis võite kogu selle imelise õppetunni ära rikkuda.’ Ja see kogemus on mind elus tohutult aidanud. Ka mina koolitajana, vahel ka nõustajana, ei jaga mitte pelgalt informatsiooni, vaid suhtlen inimesega. Olen sellele giidile selle ühe võimsa lause eest lõpmata tänulik.” — Tõnu Lehtsaar
Kuulake kindlasti …
Lisa kommentaar