“Tavateadmine ei ole tavapraktika.”
― Stephen Covey
Eesmärgistamine on viljakas tegevus vaid juhul, kui sa ka seatud sihid järjekindlalt ellu viid. Sihi paika seadmine ja teadmine, mida selle nimel tegema peab, ei taga veel, et asjad saavad ka päriselt ellu viidud; kuid vaid asjade järjekindel nö ära tegemine toob päeva lõpus tulemused koju.
Eesmärgistamine ja tegevuskavade koostamine on üks asi, keerulisemaks ja raskemaks muutub aga siis, kui igapäevase sagina juures on vaja tagada tegevuskavade täideviimine. Kavandatu paberil ja tegelik praktiline elu ei pruugi alati omavahel hästi kokku minna. Edu eeldab, et sa valid asjad ellu viia isegi siis, kui elu viskab kaikaid kodaratesse. Eesmärkide saavutamise tõenäosus kasvab märkimisväärselt, kui sa suudad edasi liikuda ka siis, kui tee muutub ebamääraseks ja raskeks. Visates su teele raskusi, tahab eesmärk teada, kui palju sa ikkagi seda tulemust saavutada soovid. Selleks, et eesmärgid saaksid tulemusteks vormitud, pead sa varem või hiljem astuma ebamugavustsooni. Küsimus on, mismoodi sa reageerid ebamugavustundele? Sellest edukana väljumiseks aitavad sind distsipliin ja kindlad harjumused; eeskätt harjumused tiimi fookust eesmärgil ja tulemustel hoida.
Kõige olulisem nende harjumuste juures on pidevalt teravdada teadlikkust tiimi oodatud tulemuste ja tegeliku tulemuslikkuse vahekorrast. Ühelt poolt tähendab see lihtsa ja selge mõõdikute süsteemi loomist, kust saab kogu meeskond igal ajahetkel täpselt jälgida, kui kaugel tiim oma eesmärkide täitmisega on ja kas progress kõige tähtsama eesmärgi saavutamise suunas on piisav või mitte. Teisalt tähendab see eesmärkidele keskendunud tiimisessioonide sisseseadmist, kus hoitakse järjepidevalt kätt pulsil, milline on iga tiimiliikme panus ühise eesmärgi täitmisel.
Minu kogemus ütleb, et elluviimise kõige olulisem komistuskivi seisneb selles, et tiimid ei pööra piisavalt tähelepanu oma peamistele edunäitajatele; nad ei mõõda ega jälgi vajaliku täpsusega iganädalasi edusamme, mis tagaksid eesmärkide saavutamise. Asjade ära tegemine ei õnnestu ilma iga tiimiliikme isikliku tegevuse planeerimise ja tiimi sees pideva aruandluseta. Ühine eesmärkide ja tegevuskavade täitmise jälgimine annab motivatsiooni ja tuge edasi pingutada.
Tiimisessioonil jälgitakse eesmärkide suunas liikumise tempot: kas me oleme õigel kursil ja kas me liigume piisava kiirusega? Mõte siin taga on lihtne – mida jälgid, see saab ka tehtud. Sa pead suutma hinnata eesmärkide poole liikumist, vastasel korral ei õnnestu sul tulemuslikkust juhtida. Kui sead endale harjumuseks järjepidevalt progressi jälgida, siis suunad oma tähelepanu ja energia ka õigetele tegevustele. Sellega tõstad märkimisväärselt eesmärkide saavutamise tõenäosust.
― Stephen Covey
***
Eesmärgistamine on viljakas tegevus vaid juhul, kui sa ka seatud sihid järjekindlalt ellu viid. Sihi paika seadmine ja teadmine, mida selle nimel tegema peab, ei taga veel, et asjad saavad ka päriselt ellu viidud; kuid vaid asjade järjekindel nö ära tegemine toob päeva lõpus tulemused koju.
Eesmärgistamine ja tegevuskavade koostamine on üks asi, keerulisemaks ja raskemaks muutub aga siis, kui igapäevase sagina juures on vaja tagada tegevuskavade täideviimine. Kavandatu paberil ja tegelik praktiline elu ei pruugi alati omavahel hästi kokku minna. Edu eeldab, et sa valid asjad ellu viia isegi siis, kui elu viskab kaikaid kodaratesse. Eesmärkide saavutamise tõenäosus kasvab märkimisväärselt, kui sa suudad edasi liikuda ka siis, kui tee muutub ebamääraseks ja raskeks. Visates su teele raskusi, tahab eesmärk teada, kui palju sa ikkagi seda tulemust saavutada soovid. Selleks, et eesmärgid saaksid tulemusteks vormitud, pead sa varem või hiljem astuma ebamugavustsooni. Küsimus on, mismoodi sa reageerid ebamugavustundele? Sellest edukana väljumiseks aitavad sind distsipliin ja kindlad harjumused; eeskätt harjumused tiimi fookust eesmärgil ja tulemustel hoida.
Kõige olulisem nende harjumuste juures on pidevalt teravdada teadlikkust tiimi oodatud tulemuste ja tegeliku tulemuslikkuse vahekorrast. Ühelt poolt tähendab see lihtsa ja selge mõõdikute süsteemi loomist, kust saab kogu meeskond igal ajahetkel täpselt jälgida, kui kaugel tiim oma eesmärkide täitmisega on ja kas progress kõige tähtsama eesmärgi saavutamise suunas on piisav või mitte. Teisalt tähendab see eesmärkidele keskendunud tiimisessioonide sisseseadmist, kus hoitakse järjepidevalt kätt pulsil, milline on iga tiimiliikme panus ühise eesmärgi täitmisel.
Minu kogemus ütleb, et elluviimise kõige olulisem komistuskivi seisneb selles, et tiimid ei pööra piisavalt tähelepanu oma peamistele edunäitajatele; nad ei mõõda ega jälgi vajaliku täpsusega iganädalasi edusamme, mis tagaksid eesmärkide saavutamise. Asjade ära tegemine ei õnnestu ilma iga tiimiliikme isikliku tegevuse planeerimise ja tiimi sees pideva aruandluseta. Ühine eesmärkide ja tegevuskavade täitmise jälgimine annab motivatsiooni ja tuge edasi pingutada.
Tiimisessioonil jälgitakse eesmärkide suunas liikumise tempot: kas me oleme õigel kursil ja kas me liigume piisava kiirusega? Mõte siin taga on lihtne – mida jälgid, see saab ka tehtud. Sa pead suutma hinnata eesmärkide poole liikumist, vastasel korral ei õnnestu sul tulemuslikkust juhtida. Kui sead endale harjumuseks järjepidevalt progressi jälgida, siis suunad oma tähelepanu ja energia ka õigetele tegevustele. Sellega tõstad märkimisväärselt eesmärkide saavutamise tõenäosust.
***