Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti aasta koolitajaks 2016 ja 2017 valitud Kaido Pajumaa. Meil on Kaidoga tegelikult juba ca 2.5 aastat tagasi toimunud esimene vestlus, kuid tundsin, et nüüd on aeg temaga uuesti maha istuda. Vahepeal on hulk vett merre voolanud ja me oleme mõlemad muutunud/ kasvanud selle käigus. Arutleme Kaidoga mõnede õppetundide üle, mis mulle senistest vestlustest juhtidega korduvate mustritena kõlama on jäänud.
“Kui juht püüab luua iseendas juhi rolli identiteeti, siis see tekitab sellise duaalsuse, et kas see on nüüd see olemuslik tasand või mingi omaks võetud uskumuste ja arusaamade komplekt, mida tähendab olla hea juht. Ja siis sa hakkad nuputama, kuidas ikkagi oleks kõige õigem kanda seda rolli, sh küsid pidevalt endalt, et mis on need õiged vastused, tegutsemistehnikad ja juhiks olemise viisid. Kõige selle juures võib juht ju intellektuaalselt aru saada, mida hea juhtimine tähendab, aga kui heaks juhiks olemise takistuseks saab tema mingisugune sisemaailma probleem, nt inimene ei tule toime oma automaatsete reaktsioonide ja emotsioonidega, mis tulenevad nt tema lapsepõlvekogemustest, siis on sellest teadmisest vähe kasu. Juht saab intellektuaalselt võib-olla isegi aru, et tema käitumine ei ole mõistlik, sest tekitab kõigile ebamugavusi, sh talle endale, kuid ta ei oska ka sellest välja tulla. Nüüd see kasvamise teekond saabki alguse eneseteadlikkusest, kus juht loob sammhaaval kontakti nende mõlema tasandiga – nii juhi rolli identiteediga kui ka oma olemusliku sisemaailmaga. Ja kui nendega sügavuti tegeleda, siis on võimalik kasvatada teadlikkust oma senistest mustritest ja õpitud uskumustest ning vajadusel valida, kas jätkata nendega või siis avaneb ka võimalus muuta oma sisemaailma.” – Kaido Pajumaa
Kuulake kindlasti ...
Lisa kommentaar